Tundub, et on löönud ära mingi kell ja sellest märkamatust hetkest olen hell kui ma kuulen et mul kõik on alles ees: et valla minu ees kõik teed ja veed (J.T)
Ma luban, et vaid üliväikse viivu ma seisan talle liiga lähedal ja juba mõtted lehvitavad tiibu ükskõik mis teen ma tean on lähedal (Jaan Tätte-ta tuleb)
Mis te nüüd arvate, et ma olen päris hulluks läinud nende päevadega siin kodus? Jah seda võib ka nii võtta, sest et väljas pole ju midagi teha. Nii me otsustasime siiski, et midagi tuleb ette võtta, isegi sellise ilmaga. Palun väga!