Hoian, Armastan, Hoolin !

Hellõu!
Istun jälle kusagil netis ja kirjutan oma blogi. Tegelt istun laevas ja mitte kusagil laua taga, nagu viisakas inimene teha võiks, vaid istun maas, kus inimesed minust mööda kõnnivad ja naeratavad ( ilmselt mõtlevad, et ma olen veidi imelik ). Igatahes, minust mööduvad neiud, kes on end no nii üles löönud, et paha hakkab. Pidu on ju kohe kohe tulemas( all night long..) Kell on 22:57 Eesti aja järgi ja tunnen, et olen veits väsinud.
Okei, sõbrad ronisid mu kõrvale nüüd ja tervitavad kõiki, kes mu blogi loevad!
Üks Rootsi poiss tuli ja küsis, kas ma olen hipi? Veits naljakas tundus see minu jaoks aga no ehk olengi vist? No ma ei tea aga minus ehk tuleb hipilikku poolt välja küll.
Ok, siin pean pooleli jätma, kuna sõbrad pole kah saanud nädal aega netti, kuna rootsi kooli ühikas ei võimaldanud meile seda. Nii et nad just küsisid, kas nad võivad mu läpakat kasutada. So ma olen siis nii lahke ja annan teistele edasi.
Seniks toredat koju jõudmist mulle/meile/teile? :)

Kunstnik

Kunstnikud on tavaliselt hästi endasse tõmbunud, kui oma kunsti loovad. Tihti omas maailmas ja samuti ka oma arusaam elust. Aga see lugu näitab, kuidas kõrvalt inimesed neid näevad ja mis mulje jätavad. Ilus lugu :)

Vabandust!

Ma kirjutan praegu läppar põlvedel Avinurme kultuurimaja keskuse ülevalt ruumist, vist mingi kõlari otsas istudes, siin on peale minu päris tavatult palju inimesi. Tehnikaruumid on tavaliselt vaiksed laoruumilaadsed nurgatagused kuhu väga palju inimesi ei satu, eriti ürituste ajal. Aga praegu pole tavaline aeg. Nurme keskuse saalis pole koos toolidega ilmselt kunagi viibinud yhel ajal niipalju inimesi kui praegu-mitte kedagi...
Ok nali naljaks, oleme siin Kaku ja .. mis ta nimi oli, ei tea, sõber igatahes. Teeme aega parajaks, poisid kaanivad vaikselt õllet sisse ja ma veedan aega oma blogis. Kaku: "..Kallis, mis teed?.."
Mina: "..Ma vaatan, et meil on siin lahedad vinüülplaadid, mis otstarbeks neid kasutatakse?.."
Seda kõike ma kirjutasin tegelikult oma blogisse, aga noh, ei salvestanud ära ja polnud aega selle kallal eriti tegeleda kah. Nüüd ma siis kirjutasin selle lõpuks ära. ;)
Tegelt sealt leidsime igasuguseid vanu lahedaid asju. Isegi arvuti, mis oli omi aegu kõvasti näinud, töötas ja oli isegi neti avaleht ees, aga kas ta ka sealt edasi liikus, ei proovinud. Külmakapp oli eriti vinge, vanad lahedad tolleaegsed kleepsud peal, külmkappi avades oli seal ainult paari õllede vaatepilt. Ruumist ei puudunud ka naiste pildid- ehtne meeste tööruum.
Hetkel sajab meil toredalt vihma, see meeldib mulle, isegi äike annab endast märku- ei ole ta kusagile kadunud. Ilmselgelt oli see sujuv teemavahetus..
Annan märku, et ma hakkan nüüd lõpetama. Lõpetasin.. The End!

Umbrella

Minu meelest parim esitus ja väga kenad poisid :)