Mesi, no nii hea. Varem ma mett ei armastanud, sest mäletan, kuidas see mu pea valutama pani, kuna liiga tugev maitse on sellel.
Kui ma väiksem olin ja tõbine sügise tujukatest ilmadest, siis vanaema tegi mulle sibula ja mee segu. Tundub päris õudne eks? Aga tegelikult oli see nii hea, see oli tõsiselt hea ja ma uskusin, et see teeb mind terveks. Ja tõesti, sain terveks, vähemalt süvendasin endale, et läheb paremaks. Pärast seda ma söön mett ja ma panen tihti seda omale tee sisse:)
Mesi annab koduse tunde mul siin Tallinna korteris. Tunnen, et olen maa elu endaga kaasa võtnud.
Sööge mett sõbrad, siis on tervis helgem sügise tujukusele :)