Mul on täna hea olla, või siis veel on hea olla.. Loodan, et keegi seda metsa ei saada:)

Lõppes vene keele loeng ja õppejõud tuli minu juurde, ütles:" Kui mul peaks olema võimalus anda parimale vene keele õppijale kuld karikas, siis ma annaksin selle sulle!"

Ma täitsa kohkusin, kuidas mulle? Ma olen pidevalt nii hädas endaga seal, pusin ja jään maha aga siiski suudan järjele jõuda..

Mina:" Mis moodi? Teete vist siin mulle aprilli nalja või miskit?"

Õppejõud:"Nullist alustada ja jõuda nii heale järjele kaasõpilastega on suur suur töö, te olete selle väga väga ruttu selgeks omandanud endale! Teised on vene keelt hakanud õppima alates kas 3.ndast klassist või 6.ndast klassist, aga teil on poole aastaga täpselt samapalju selge kui neil need aastad kokku!"

Kas seda ei olnud hea kuulda? Oli küll, väga kohe! See tuli mulle lihtsalt väga väga suure üllatusena, sest ma olen üsna üsna enesekriitiline ja andsin endale mõista pidevalt, et Liisi sa ajad igatund õpetaja närvi mustaks, õpi iseseisvalt rohkem!!!

Aga tundub, et mida rohkem kiusan õpetajat, seda enam saan ma ise selgeks!

Aitähh talle!